Vilko põhikiri

MITTETULUNDUSÜHING

Koolituskeskus VILKO

 

PÕHIKIRI

 

  1. ÜLDSÄTTED

 

  • Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing Koolituskeskus VILKO (edaspidi nimetatud “ühing”) lühendatult MÜ Koolituskeskus VILKO. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ning tema asukoht ja aadress on VILJANDI, Eesti Vabariik.

 

  • Mittetulundusühing Koolituskeskus VILKO on tulu mittetaotlev isikute vabatahtlik ühendus.

 

  • Ühing on nii regionaalse kui ka vabariigi haridus-, kultuuri- ja noorsootöö arengu edendamiseks loodud õpetajate, haridusasutuste juhtide, kultuuri-ja noorsootöötajate ning teiste elualade töötajate koolituskeskus.

 

  1. TEGEVUSE EESMÄRGID

 

  • Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
    • õpetajatele, koolijuhtidele, lasteaednikele, õpilastele, omavalitsustöötajatele ja

teiste elualade töötajatele kursuste, kokkutulekute, konverentside, õppereiside ja ekskursioonide korraldamine;

  • õppeotstarbelise infokeskuse loomine:
  • metoodilise keskuse ja baasraamatukogu loomine (pedagoogiline, psühholoogiline, metoodiline, teabe-ja muu kirjandus);
  • video ja fonoteegi loomine;
  • õppeotstarbel arvuti tarkvara panga loomine;
  • kirjastustegevus;
  • koolitajate koolitus;
  • gümnaasiumi-( ka põhikooli ) järgsete õppevõimaluste laiendamine;
  • polüfunktsionaalse koolitusbaasi väljaarendamine maakonnas-piirkonnas;
  • arendusprojektide väljatöötamine;
  • konsultatsioonid- ja õigusabi;
  • Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks võib ühing arendada majandustegevust:
    • vallata, kasutada ja käsutada ühingu vara;
    • omandada, võõrandada ja rentida hooneid, seadmeid, transpordivahendeid ja muud vara;
    • astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi juriidiliste-ja füüsiliste isikutega;
    • sõlmida lepinguid ühingu töötajatega;
    • arendada välissuhtlust, astuda lepingulistesse suhetesse välisriikide juriidliste- ja füüsiliste isikutega;
    • teostada põhikirjajärgseks tegevuseks vajalikke tehinguid, mis ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva põhikirjaga.

 

  1. ÜHINGU LIIKMED

 

  • Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab käesoleva

põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kolm liiget. Kui ühingu liikmete arv langeb alla kolme, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama ühingu lõpetamise avalduse.

  • Liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
  • Ühingu liikmeks astumisel tasub füüsiline või juriidiline isik sisseastumismaksu, mille suuruse otsustab liikmete üldkoosolek.
  • Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda majandusaasta lõpul.
  • Liikmete väljaarvamise ühingust otsustab liikmete üldkoosolek.
  • Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.
  • Ühingu liige omab kõiki liikme õigusi vastavalt seadusele ja temale saab panna varalisi ja muid kohustusi üldkoosoleku otsusega.

 

  1. ÜLDKOOSOLEK

 

  • Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
  • Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimist puudutavates küsimustes, mida ei ole antud juhatuse pädevusse.
  • Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    • põhikirja muutmine;
    • ühingu eesmärgi muutmine;
    • juhatuse liikmete määramine;
    • juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu võetud nõude esitamise otsustamine;
    • muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
  • Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
  • Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.
  • Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
  • Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool ühingu liikmetest.
  • Kui üldkoosolek ei ole pädev p.4.7. sätestatu kohaselt otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kolm liiget.
  • Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest.
  • Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.
  • Igal ühingu liikmel on üks hääl. Liige ise ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.12 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3

üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirja muudatus

jõustub selle registrisse kandmisest.

 

  1. JUHATUS

 

  • Juhatuse liikmete minimaalne arv on 3 liiget.
  • Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.
  • Juhatuse liikmed valivad endi hulgast esimehe.
  • Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
  • Juhatus korraldab ühingu tegevust ja liikmete arvestust.
  • Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.
  • Juhatuse koosolek on otsustusvõimeine, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
  • Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
  • Juhatus arutab ja otsustab küsimusi, mida ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse.

 

  1. RAHALISED VAHENDID

 

  • Ühingu rahalised vahendid moodustavad:
    • Viljandimaa Omavalitsuste Liidu eelarvest;
    • Viljandimaa linnade ja valdade eelarvest vastavalt läbiviidud koolitusele;
    • Annetustest ja sponsorlusest;
    • Fondide ja sihtasutuste rahalistest vahenditest;
    • Muudest laekumistest;
    • Riiklikest vahenditest.

 

  1. ARUANDLUS

 

  • Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
  • Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järelotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
  • Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

 

  1. JÄRELVALVE

 

  • Järelvalve teostamiseks juhatuse tegevuse üle võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
  • Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
  • Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

 

  1. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE.

 

  • Ühingu ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
  • Ühingu lõpetamise korral annavad likvideerijad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele.